Перейти к содержанию

Отсталая Африка?

В одной из африканских стран – выборы. Люди встали в очередь, в руках удостоверения личности. Сейчас каждый из них получит бюллетень, отметит свои предпочтения, опустит в урну… Пещерные люди! Они не знают, что можно уже совсем по-другому.

Посреди ночи мне вдруг захотелось принять участие в формировании законодательной власти своего государства. По моему звонку тут же появился посыльный с немым «Чего изволите?» в глазах. «Хочу проголосовать…» — сказал я ему и передал из рук в руки бумажку с крестиком и своей подписью. «За кого?» — поинтересовался посыльный. «Ну, например, за …» — назвал я фамилию. Курьер кивнул и испарился.

Так выглядит, если представить образно, электронное голосование. Что я еще про него знаю? Что где-то стоят урны, в которые должны попадать эти бумажки с подписями, в том числе и моя. Но при этом я не знаю, опустит ли посыльный моё волеизъявление именно в тот ящик, который я имел в виду. У меня даже нет никаких оснований считать, что он вообще ее куда-нибудь пристроит, а не подотрется ею по дороге. Нет уверенности и в том, что это – правильный посыльный, а не какой-то засланный со стороны вирус.

К тому же мне не очень понятно, как он найдет моё послание в случае, если я захочу переголосовать. Это что же получается – где-то хранится информация о том, какие у меня политические предпочтения? А как же быть с тайной голосования? Так кто более отсталый – африканская глубинка или продвинутая Эстония?

Далее приводится жалоба в Госсуд, в которой оспариваются результаты выборов в Рийгикогу, в том числе и по приведенным выше причинам. У меня нет времени на ее перевод, так что, извините, текст оригинальный, на государственном. Что не делает его менее занимательным для интересующихся.

Riigikohus 24. märts 2011

Lossi 17

50093 TARTU

E-post: info@riigikohus.ee

Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu

Lossi plats 1A

15181 Tallinn

info@vvk.ee

Kaebuse esitaja: MTÜ Eesti Keskerakond

Registrikood 80053370

Toom-Rüütli 3/5

10130 Tallinn

KAEBUS

Vabariigi Valimiskomisjoni 24. märtsi 2011 toimingu, millega Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XII Riigikogu liikmed ja asendusliikmete nimekirja, seadusvastaseks tunnistamiseks ning Eesti Vabariigis hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamiseks

Käesolevaga esitab MTÜ Eesti Keskerakond (edaspidi nimetatud kaebuse esitaja) kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni (edaspidi nimetatud VVK) 24. märtsi 2011 toimingu, millega VVK registreeris XII Riigikogu liikmed ja asendusliikmete nimekirja, seadusvastaseks tunnistamiseks ning Eesti Vabariigis hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamiseks seoses Riigikogu valimiste seaduse (edaspidi nimetatud RKVS) § 1 lg 2 rikkumisega.

Kaebuse esitamisel peab kaebuse esitaja vajalikuks alljärgnevat käsitlust.

1. Faktilised asjaolud

1.1. 24. veebruarist 2011 kuni 2. märtsini 2011 oli võimalik valida Riigikogu e-hääletamise teel, kasutades selleks valijarakenduse nime kandvat programmi.

1.2. 5. märtsil 2011 esitas P. Pihelgas VVK-le kaebuse, milles avaldas soovi, et VVK kaaluks Riigikogu 2011 valimistel elektrooniliselt antud häälte tühistamist.

8. märtsil 2011 esitas P. Pihelgas VVK-le täiendava kaebuse, milles palus tühistada Riigikogu 2011 valimistel elektrooniliselt antud hääled, sest elektrooniline hääletamine korraldati ebaturvalisel moel.

1.3. P. Pihelga argumentatsioon elektrooniliselt antud häälte tühistamise nõudmisel oli alljärgnev:

a) Asjast huvitatud isik võib hõlpsasti paigutada valija arvutisse tarkvara, mis teeb kindlaks valija isiku ja tema poolt antud hääle sisu ning edastab nimetatud informatsiooni huvitatud isikule;

b) P. Pihelgas demonstreeris nii sõltumatutele OSCE/ODIHR vaatlejatele kui ka ETV saate Pealtnägija võttegrupile reaalselt olemasoleva programmi (viiruse) tööd, mille arvutisse paigutamisel saadeti valijarakenduse kaudu VVK-le vaid selline e-hääl, mille programm oli heaks kiitnud. Seega blokeeris programm kõikide nende häälte edastamise VVK-le, mille edastamist programmi looja soovis takistada;

c) P. Pihelgas’e poolt demonstreeritud programmi rakendamisel ei jõudnud valija hääl VVK-le vaatamata sellele, et valijarakendus teavitas valijat, et tema hääl on VVK-le edastatud;

d) Programmi katsetamise järel kinnitas VVK elektroonilise hääletamise projektijuht, et kirjeldatud rünne jääb VVK-l valijarakenduse sisse ehitatud kaitsemeetmetel tuvastamata;

e) P. Pihelgas tugines oma kaebuses RKVS § 44 lg 5 rikkumisele, mille kohaselt valija saab veebilehel teate hääle vastuvõtmise kohta. Reaalselt on aga võimalik, et häält ei ole VVK-le edastatud, kuigi eelnimetatud teade valijale kuvatakse.

1.4. Eeltoodust tulenevalt on P. Pihelgas’e poolt tõendatud, et e-hääletamise tarbeks loodud valijarakendus on hõlpsasti manipuleeritav selliselt, et ei hääletaja ega ka VVK ei saa manipuleerimisest mitte mingilgi viisil teada. Samuti on oluliselt ohustatud RKVS § 1 lg-s 2 sätestatud hääletamise salajasuse nõue.

1.5. Kuna programm blokeerib „sobimatu“ kandidaadi poolt hääle edastamise VVK-le, samal ajal valijale näidates, et hääl on VVK-le edastatud, ei saagi e-hääletamise manipulatsioon sellest huvitatud isiku poolt üldse välja tulla, sest VVK-le, kes peab tagama valimistulemuste usaldusväärsuse ja kõikide antud häälte valimistulemuste kindlakstegemisel arvesse võtmise, ei jõua hääl ega ka info hääle blokeerimise kohta.

1.6. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi nimetatud kolleegium) tegi 21. märtsil 2011 P. Pihelgas’e kaebuse osas kohtuasjas nr 3-4-1-

4-11 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata põhjusel, et P. Pihelgas teadis enda poolt korraldatud eksperimendi korras tema poolt antava häälega manipuleerimisest, mistõttu ei rikutud nimetatud eksperimendiga tema valijaõigust.

1.7. Oma otsuses leidis kolleegium, et võttes arvesse elektrooniliselt antud häälte osakaalu Riigikogu valimistel, võivad rikkumised elektroonilisel hääletamisel mõjutada valimiste tulemust oluliselt, mistõttu on õigusrikkumise tuvastamise korral Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS) § 42 lg 2 järgi Riigikohtul võimalik kogu riigis hääletamistulemused kehtetuks tunnistada.

1.8. Samuti märkis kolleegium, et kui valija saab RKVS § 44 lg-s 5 nimetatud teate, mis vastab tema tegelikult antud häälele, kuid tegelikult antud hääl ei jõua VVK-ni, siis on tegemist Põhiseaduse § 56 p-s 1 ja § 57 lg-s 1 tagatud subjektiivse valimisõiguse rikkumisega. Kui elektroonilise hääletamise süsteem ei võimalda valijal anda häält kandidaadile, kellele ta soovis hääle anda, ega teata hääle andmise võimatusest valijale, siis on tegemist subjektiivse valimisõiguse rikkumisega. Kolleegiumi hinnangul saab hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine toimuda vaid õiguste tuvastatud rikkumise korral, mitte selle hüpoteetilise võimaluse korral.

1.9. Lisaks ülaltoodud probleemidele seoses e-hääletamise ebaturvalisuse, kontrollimatuse ja ohuga salajasusele, oli e-hääletamisel täiendavaks probleemiks asjaolu, et valijarakendus ei kuvanud teatavate operatsioonisüsteemide, resolutsioonide ja kirjaviiside puhul kõikide kandidaatide nimesid. Nimetatud küsimuses esitas VVK-le ja Riigikohtule kaebuse H. Põlluaas, kelle kaebus tagastati läbivaatamatult.

2. Vabariigi Valimiskomisjoni õigusrikkumised

2.1. RKVS § 1 lg 2 sätestab, et riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Demokraatliku ühiskonna üldprintsiipide kohaselt peavad valimised olema läbi viidud ausalt, usaldusväärselt ja kontrollitavalt selliselt, et valimiste käigus oleksid täidetud RKVS § 1 lg-s 2 sätestatud tingimused.

2.2. 2011. aasta Riigikogu valimistel oli võimalik anda oma hääl e-hääletamise käigus. Ainuüksi asjaolu, et riik oma kodanikele sellise võimaluse oma hääle andmiseks annab, tähendab oma sisus riigi avaldust, et hääletamistulemuse ja valija hääle arvesse minemise seisukohalt vaadelduna ei ole mingisugust vahet, kas isik annab oma hääle e-hääletamise käigus või valmispäeval oma valimisjaoskonnas hääletades.

2.3. Nagu nähtub käesoleva kaebuse punktis 1 nimetatud asjaoludest ja viidatud materjalidest, oli e-hääletamise usaldusväärsuse tagamise koormus pandud 100%-liselt valija kanda. See väljendus asjaolus, et valijarakenduses puudusid mis tahes turvalisust tagavad mehhanismid olukorraks, milles valija arvutis, mille kaudu valija läbi valijarakenduse oma häält andis, olnuks P. Pihelgas’e poolt demonstreeritud programmiga analoogne programm, mis selekteerib kas ja millised hääled VVK-le edastada.

2.4. Kui riik käituks sarnase loogika järgi ka tavavalimise puhul, piisaks piltlikult öeldes sellest, et riigis oleks tihedamalt asustatud kohtadesse valimispäeva hommikul paigaldatud ilma igasuguse järelevalveta kastid, kuhu valijad saaksid oma häält väljendavad paberilehed tuua. Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-4-1-4-11 väljendatud seisukoha kohaselt ei oleks ka sellisel viisil hääletamise korraldamise puhul alust valimistulemusi tühistada enne, kui on tõendatud, et keegi on ühest eelnimetatud hüpoteetilisest valimiskastist mõned sedelid eemaldanud.

2.5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et demokraatliku riigi üheks ülesandeks on tagada kõige laiemas mõttes demokraatlike valimiste korraldamine ja läbiviimine, mis kahtlemata sisaldab nõuet tagada valimiste usaldusväärsus ja kontrollitavus. Olukorras, kus valimiste läbiviimise protseduuri puuduse tõttu puudub riigil kontroll ja informatsioon isegi selle kohta, kas valija poolt antud hääl on üldse antud ja kas see jõudis või ei jõudnud valimiskomisjonini, ei saa rääkida demokraatlikke põhimõtteid järgivate valimiste läbiviimisest ning nimetatud põhjusel ei saa kinnitada 2011. aasta Riigikogu valimiste tulemusi.

2.6. E-hääletamise ja valmispäeval valimisjaoskonnas läbiviidud hääletamise korralduse ja selle aluseks olevate printsiipide vahel oli diametraalne erinevus. Valimisjaoskonnas hääletamise läbiviimine on reguleeritud detailselt RKVS 7. peatükis alates nõuetest hääletamisruumile, -kabiinile, -kastile, -sedelile kuni hääletamissedeli kokkumurdmiseni valija poolt peale selle täitmist ning jaoskonnakomisjoni liikmele tembeldamiseks andmiseni, mis on reguleeritud VVK 01.01.2011 määruses „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel“.

2.7. On ilmne, et hääletamisprotseduuri detailne õigusaktidega reguleerimine kannab vaid üht üldist eesmärki – tagada hääletamistulemuste usaldusväärsus ja vastavus valijate poolt tegelikult antud häältele. Kogu hääletamisprotseduur valimisjaoskonnas on üles ehitatud eesmärgiga tagada riigi kontroll ja informeeritus hääletamisruumis toimuva üle.

2.8. Ei ole mõeldav, et valimisjaoskonnas viibib hääletamiskabiini ja hääletamiskasti vahel isik, kes hääletaja ja valimiskomisjoni teadmata eemaldab valija poolt antud hääle. Selline võimalus on protseduurireeglitega täielikult välistatud.

2.9. Paraku on aga e-hääletamise puhul selline võimalus VVK poolt valijarakendusse sisse kirjutatud, mis tähendab, et e-hääletamise tulemus ei ole usaldusväärne ega kontrollitav ning e-hääletamise protseduur ei ole ligilähedaseltki ühetaoline valimisjaoskonnas hääletamise protseduuriga.

2.10. E-hääletamise läbiviimiseks on loodud süsteem, mis esiteks võimaldab hõlpsasti valimistulemusi manipuleerida (nimetatud asjaolu on demonstreeritud) ning teiseks on oma ülesehituselt loodud selline, et valimistulemustega manipuleerimise avastamine on välistatud, ei saa tagada õiget, usaldusväärset ega kontrollitavat valimistulemust.

2.11. Lähtudes ülaltoodust on VVK 2011. aasta Riigikogu valimiste läbiviimisel rikkunud RKVS § 1 lg-s 2 sätestatud Riigikogu liikmete valimise ühetaolisuse põhimõtet, mistõttu tuleb hääletamistulemused PSJK § 42 lg 2 alusel kehtetuks tunnistada, sest VVK poolt valimiste läbiviimisel toimepandud õigusrikkumised mõjutasid või võisid mõjutada oluliselt hääletamistulemust.

3. Kaebuse esitaja õiguste rikkumine

3.1. Kaebuse esitaja on 2011 Riigikogu valimistel osalev erakond. RKVS § 72 lg 1 mõttes on kaebuse esitaja näol tegemist huvitatud isikuga.

3.2. RKVS § 72 lg 1 sätestab, et kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.

3.3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi nimetatud PJKS) § 37 lg 1 sätestab, et erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis kehtetuks.

3.4. Käesolevaga kaebuse esitaja teatab, et ta leiab PJKS § 37 lg 1 mõttes, et vaidlustatud otsused rikuvad tema õigusi.

3.5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et VVK vaidlustatud toimingud Riigikogu valimiste läbiviimisel ja eelkõige e-hääletamise puudulik korraldus, mille tõttu ei ole valimistulemus ei kontrollitav ega usaldusväärne, mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada hääletamistulemusi valimistel antud häälte arvulisel jaotumisel. Ainuüksi valimistulemuste häälte jagunemise arvulise õigsuse osas on kaebuse esitajal kui valimistel osaleval erakonnal põhjendatud huvi ning seetõttu rikuvad vaidlustatud toimingud kaebuse esitaja subjektiivset õigust teada endale ja teistele valimistel osalenutele antud täpset häälte arvu.

3.6. Seega rikuvad vaidlustatud toimingud kaebuse esitaja subjektiivset õigust saada oma nimekirjas kandideerivate liikmete kaudu mandaate vastavalt õiguspärastele valimistulemustele.

3.7. Kuna VVK 24. märtsi 2011 vaidlustatud toimingust nähtub, et VVK on sisuliselt tunnistanud e-hääletamisel antud hääled nõuetekohaseks vaatamata sellele, et hääletamise käigus ilmnes valijarakenduse töös olulisi puudusi, siis rikub VVK vaidlustatud toiming kaebuse esitaja õigusi, sest Riigikogu valimistel oma nimekirjaga osaleval erakonnal on subjektiivne õigus olla valitud läbi demokraatlike valimiste, mille läbiviimisel on täidetud seadusest tulenevaid nõudeid.

3.8. Kuni 24. märtsini 2011 puudus avalikkusel, s.h ka kaebuse esitajal mis tahes informatsioon selle kohta, kas peale ilmnenud puudusi seoses e-hääletamisega kuulutatakse valimistulemused välja või need tühistatakse, siis on käesolev kaebus esitatud PSJKS § 38 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes RKVS § 1 lg 2, § 44 lg 5 ja § 72 lg 1, PSJKS § 37 lg 1, § 38 lg 1 ja § 42 lg 2, 7 (7)

p a l u n :

1. MTÜ Eesti Keskerakond kaebus rahuldada;

2. Tunnistada seadusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni 24. märtsi 2011 toiming, millega Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XII Riigikogu liikmed ja asendusliikmete nimekirja;

3. Tunnistada 2011. aasta Riigikogu valimiste hääletamistulemus Eesti Vabariigis kehtetuks.

Lugupidamisega

Priit Toobal

MTÜ Eesti Keskerakond volitatud esindaja

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Andres Hiie

MTÜ Eesti Keskerakond volitatud esindaja

Комментарии

Опубликовано в рубрикеПарламент и правительство

1 комментарий

  1. homo_civilis homo_civilis

    Кивино гнездо: Индикатор неискренности
    Случилось так, что тема электронных выборов, а особенно дистанционных э-выборов через интернет и по телефону, стала для госвластей своеобразной проверкой на честность намерений.

    На эстонском материале…

    http://www.computerra.ru/own/kiwi/602480/

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован. Обязательные поля помечены *