Дополнено 19.10.2026

15.02.2024: Обсудили войну и то, есть ли какие-то предпосылки к её окончанию.
Facebook| Twitter | Telegram | YouTube | Podcast
Все записи передач с Radio Narva
00:00 Тема разговора
00:31 5 млрд долларов
04:12 Предполье
08:09 Пессимизм
ДОПОЛНЕНИЕ 19.10.2026
Ниже расшифровка текста и переводы на эстонский и английский языки при помощи искусственного интеллекта. Автор снимает с себя ответственность за транскрипцию и переводы текста искусственным интеллектом.
Транскрипция (оригинал на русском языке)
Автор блога не делал проверку расшифровки и переводов. Всё сделано автоматически (с помощью искусственного интеллекта) и добавлено в статью без дополнительного просмотра на соответствие. Если тексты используются для цитирования автора блога, то их следует сначала сверить с тем, что и как было сказано в оригинальном источнике (видео).
Длительность 11 мин
[00:00]
Добрый день, в эфире Радио Нарва, у нас в гостях Михаил Стальнухин.
Добрый день.
Никогда из головы не выходит эта ситуация, конечно, с Украиной связана. Это такая трагедия, которую трудно себе представить. Война уже идёт скоро два года, много жизней ушло, мирных. Нужна какая-то надежда на то, что это остановится и будет какой-никакой, но всё равно какой-то диалог.
Я изложу свою личную точку зрения, как я это вижу, а ваше дело уже соглашаться, не соглашаться. Смотрите, помните, как Виктория Нуланд как-то сказала, что в Майдан они вложили, в подготовку Майдана, 5 миллиардов долларов?
Да, конечно.
Я даже представить себе такую цифру не могу, то есть написать-то я её могу, я представить не могу, каким образом 5 миллиардов можно использовать на подготовку чего-то, какого-то мероприятия. Это вы что, вы хотите рычаг какой-то вытащить из земли и повернуть землю? Невероятные деньги. Но американцы же славятся своим прагматизмом. Они же просто так деньги выкидывать не будут. Для чего-то им нужно было. И сейчас более-менее понятно, для чего это нужно.
Есть Евросоюз. Суммарный ВВП, если мне память не изменяет, что-то порядка 16 миллиардов. Да. 16 триллионов. 16 триллионов евро. И большинство Евросоюза — я не помню, там остались ещё страны, которые в НАТО не вступили, или не остались, — но у них есть обязательство 2% на оборону. А эти 2%, когда речь идёт о 16 триллионах, это, извините, это 320 миллиардов. По-моему, довольно приличные деньги. Так, давайте проверим. Да, 320 миллиардов.
[02:19]
А на что эти деньги пойдут? Хорошо там, хотя меньше гораздо на это тратится, но предположим, что половина — это расходы именно на военнослужащих, на их подготовку, чем занимается каждая страна у себя внутри, да. В некоторых странах там создание для них жилищных условий, условий для проживания и всё такое. Но огромная часть этих денег, причём стабильно, гарантированно, каждый год, грубо говоря, 160 миллиардов — это на оружие.
А какое оружие? У Германии, например, флагманы экономики. Химия переезжает активно в Азию. Машиностроение — в Соединённые Штаты. Чем ещё славится Германия? Что у них ещё остаётся? Свои танки они уже никому продать не смогут, они себя так показали, что американцы молодцы — не дают свои танки подбивать, просто не пускают их на линию. Так замечательно, значит, вот пожалуйста: новые заказы, новые поступления, там люди, уже понимая, к чему дело идёт, уже вложились в развитие производства, подготовку кадров.
Они написали себе экономические планы на ближайшие несколько лет. И вот теперь всё это счастье кончится, что ли? Что вы хотите остановить войну? А кому мы будем продавать вот это вот всё, чем мы занимаемся? Нет, ребята, вы чего-то не додумали. И в случае необходимости легко и просто найдут очередные 5 миллиардов для того, чтобы вот это вот всё продолжалось. Это во-первых.
[04:12]
Во-вторых, я не знаю, помните вы или нет, но в своё время, когда шло расширение НАТО, за то, чтобы Польша стала членом НАТО, больше всего ратовала Германия. И чисто по-человечески её можно понять. Почему? Потому что до определённого момента линия разграничения — с одной стороны НАТО, с другой стороны Варшавский договор — так вот оно, по границе Германии, от ГДР до ФРГ, вот эта линия и во всех остальных местах, где они соприкасались с другими странами. Вот она, эта линия, проходит. Это значит, что в случае войны война будет происходить на вашей территории.
Мне кажется, что Германия и даже Восточная Германия была нужна для того, чтобы в случае каких-то возможных конфликтов удар пришёлся именно по Восточной Германии, не по Западной. Потому что все армейские операции происходят на земле, и хотя там авиация, ракеты могут браться за какие-то объекты в глубине тыла, но всё равно вот эта фронтовая территория, она остаётся.
Ну, малость окрепли, посмотрели, так легко стену сломали, так легко объединились. Начали создавать предполье. То есть надо вот эту угрозу, чтобы война происходила не на моей территории, а на территории соседа, её надо ликвидировать. Для этого Польшу надо обязательно принять в НАТО. И тогда в случае конфликта с Россией, с её союзниками — все же тогда считали, что Украина в том числе, и Украина, и Белоруссия — им придётся воевать не на территории Германии, а им сначала придётся проходить Польшу. Что очень сложно. И во время Великой Отечественной войны на территории Польши погибло свыше 600 тысяч советских солдат, чтобы её освободить. То есть на Польше и застрянут. Из Польши надо сделать предполье — и вперёд с песнями.
[06:26]
Проходит какое-то время, уже у Польши появляется понимание, что она стала территорией будущей в теории войны. Потенциальной. И что надо сделать? Да то же самое, что Германия сделала с Польшей. Надо продвинуть эту территорию, на которой ведутся боевые действия, на соседние страны. Пусть это будет Белоруссия, пусть это будет Украина.
Им что, для каких-то экономических целей нужна Белоруссия? Да, у них прекрасно сохранилась и промышленность, и с удобрениями там всё в порядке, и сельское хозяйство замечательно. Но это не та цель, ради которой стоило бы прилагать такие усилия, всё, что мы видели в последние годы с попытками избавиться от батьки и посадить свою фигуру. В Белоруссии не получилось, зато в Украине замечательно всё прошло. Просто замечательно. И в НАТО движется, и в случае войны получается, что именно здесь будет этот конфликт.
Мне кажется, логика всех этих событий, как она развивается, этого не могли понимать и на Украине. И у них появились какие-то попытки сдвинуться на какую-то другую территорию. Но поскольку там дальше Россия, особо не подвинешь, ну давайте сделаем из этого территорию на Востоке. Всё равно Ленин когда-то прирезал.
[08:08]
Очень много интересов задействовано. С одной стороны задействованы крупнейшие фирмы ВПК.
Корпорации.
Корпорации. Они даже не американские, они глобальные. С другой стороны, вот эта попытка отодвинуть войну со своей территории на соседнюю. И мне кажется, что вот эти две тенденции, их переломить какими-то переговорами, какими-то договорённостями — просто это невозможно сделать. Поэтому в этом вопросе я пессимист.
Да, там президент Путин дал интервью, в котором, я насчитал там, я не знаю, он четыре раза намекнул на возможность всяких договорённостей и всё такое прочее. То, что это будет реализовано, в этом не заинтересованы ни ВПК, ни страны НАТО, от которых вот этот конфликт как бы отодвинулся. Вот как бы и всё. Я не верю в мирное урегулирование. Там будет война идти до последнего. Не знаю. Как говорит один товарищ, нам сводки объективные с тем, что происходит, на стол не кладут. Мы понятия не имеем, что там на самом деле происходит.
[09:49]
Ну, живём в таком мире, сами знаете: читаешь новости, думаешь — фейк, не фейк. Откуда пришло, как пришло — невозможно всё это проверять, поэтому просто остаётся сидеть и ждать каких-то реальных подвижек, которые уже видны там на карте, в каких-то переговорах и так далее. Так что я думаю, никакого урегулирования в ближайшее время, под которым я имею в виду год-два, от выборов в Америке тоже зависеть не будет. У них, кстати, есть, насколько я помню, даже на законодательном уровне закреплено право кандидата не отвечать за свои слова. То есть если кто-то что-то обещает во время предвыборной кампании, он потом вообще не может быть призван к ответу за то, что он каким-то образом обманул избирателей. И ничего не поменяется. Просто не видно никаких тенденций к этому.
Всё хорошо, Михаил.
Постараемся.
До свидания.
Удачи.
Tõlge vene keelest eesti keelde
Blogi autor ei kontrollinud transkriptsiooni ega tõlkeid. Kõik on tehtud automaatselt (tehisintellekti abil) ja lisatud artiklisse ilma täiendava ülevaatuseta, et kontrollida nende vastavust originaalile. Kui tekste kasutatakse blogi autori tsiteerimiseks, tuleks need esmalt üle kontrollida ja võrrelda sellega, mida originaalallikas (video) tegelikult öeldi ja kuidas seda öeldi.
Kestus 11 min
[00:00]
Tere päevast, eetris on Radio Narva, meil on külas Mihhail Stalnuhhin.
Tere päevast.
Kunagi ei lähe peast see olukord, mis on muidugi seotud Ukrainaga. See on selline tragöödia, mida on raske ette kujutada. Sõda käib juba varsti kaks aastat, palju elusid on läinud, rahulike inimeste elusid. On vaja mingit lootust, et see lõpeb ja tuleb mingigi, aga siiski mingi dialoog.
Esitan oma isikliku vaate, kuidas mina seda näen, ja teie asi on juba nõustuda või mitte nõustuda. Vaadake, mäletate, kuidas Victoria Nuland kord ütles, et nad investeerisid Maidani, Maidani ettevalmistamisse, 5 miljardit dollarit?
Jah, muidugi.
Ma ei suuda sellist arvu isegi ette kujutada, see tähendab, kirjutada ma seda oskan, aga ma ei suuda ette kujutada, kuidas saab 5 miljardit kasutada millegi, mingi ürituse ettevalmistamiseks. Mis te siis, tahate mingi kangi maa seest välja tõmmata ja maakera ümber pöörata? Uskumatu raha. Aga ameeriklased on ju kuulsad oma pragmaatilisuse poolest. Nemad ei viska ju raha niisama minema. Milleks see neile vaja oli. Ja nüüd on enam-vähem arusaadav, milleks seda vaja on.
On Euroopa Liit. Koguline SKP, kui mälu mind ei peta, on midagi 16 miljardi ringis. Jah. 16 triljonit. 16 triljonit eurot. Ja enamik Euroopa Liidust — ma ei mäleta, kas seal on veel jäänud riike, mis NATO-sse ei astunud, või ei ole jäänud, — aga neil on kohustus 2% kaitsele. Ja need 2%, kui jutt on 16 triljonist, on, vabandage, 320 miljardit. Minu meelest üsna korralik raha. Nii, kontrollime. Jah, 320 miljardit.
[02:19]
Aga milleks see raha läheb? Olgu, kuigi selle peale kulutatakse palju vähem, aga oletame, et pool on kulud just sõjaväelastele, nende väljaõppele, millega iga riik tegeleb enda sees, jah. Mõnes riigis seal ka elutingimuste loomine neile, elamistingimused ja kõik muu. Aga tohutu osa sellest rahast, kusjuures stabiilselt, garanteeritult, igal aastal, jämedalt öeldes 160 miljardit, läheb relvadele.
Aga mis relvadele? Saksamaal näiteks majanduse lipulaevad. Keemia kolib aktiivselt Aasiasse. Masinatööstus — Ühendriikidesse. Mille poolest on Saksamaa veel kuulus? Mis neil veel alles jääb? Oma tanke nad ei suuda enam kellelegi müüa, nad on end nii näidanud, et ameeriklased on tublid — ei lase oma tanke maha lasta, lihtsalt ei lase neid rindejoonele. Nii et suurepärane, palun väga: uued tellimused, uued laekumised, seal on inimesed, juba mõistes, kuhu asi läheb, investeerinud tootmise arendamisse, kaadri ettevalmistamisse.
Nad kirjutasid endale majandusplaanid järgmisteks aastateks. Ja nüüd saab see kõik õnn otsa või? Mis, te tahate sõja peatada? Aga kellele me hakkame müüma seda kõike, millega me tegeleme? Ei, poisid, te ei mõelnud midagi lõpuni läbi. Ja vajaduse korral leitakse kergelt ja lihtsalt järjekordsed 5 miljardit, et see kõik jätkuks. See esiteks.
[04:12]
Teiseks, ma ei tea, kas te mäletate või mitte, aga omal ajal, kui käis NATO laienemine, seisis kõige rohkem selle eest, et Poola saaks NATO liikmeks, Saksamaa. Ja puhtinimlikult on teda võimalik mõista. Miks? Sest teatud hetkeni kulges eraldusjoon — ühel pool NATO, teisel pool Varssavi leping — nimelt Saksamaa piiri mööda, SDV ja SLV vahel, see joon, ja kõigis muudes kohtades, kus nad teiste riikidega kokku puutusid. Seal see joon kulgeb. See tähendab, et sõja korral toimub sõda teie territooriumil.
Mulle tundub, et Saksamaa ja isegi Ida-Saksamaa oli vaja selleks, et võimalike konfliktide korral tabaks löök just Ida-Saksamaad, mitte Lääne-Saksamaad. Sest kõik sõjalised operatsioonid toimuvad maa peal, ja kuigi lennundus ja raketid võivad tabada mingeid objekte sügaval tagalas, jääb see rindeala ikkagi alles.
No natuke tugevnesid, vaatasid ringi, nii kergelt murti müür, nii kergelt ühineti. Hakati looma eelvälja. See tähendab, et seda ohtu, et sõda toimuks mitte minu territooriumil, vaid naabri territooriumil, tuleb likvideerida. Selleks tuleb Poola kindlasti NATO-sse võtta. Ja siis konflikti korral Venemaaga, tema liitlastega — kõik arvasid siis, et ka Ukraina, nii Ukraina kui ka Valgevene — ei tule neil sõdida Saksamaa territooriumil, vaid kõigepealt tuleb neil läbida Poola. Mis on väga raske. Ja Suure Isamaasõja ajal hukkus Poola territooriumil selle vabastamiseks üle 600 tuhande nõukogude sõduri. See tähendab, et Poolasse nad jäävadki kinni. Poolast tuleb teha eelväli — ja edasi lauludega.
[06:26]
Möödub mõni aeg, ja Poolal tekib juba arusaam, et temast on saanud teoreetiliselt tulevase sõja territoorium. Potentsiaalse. Ja mida teha? Seesama, mida Saksamaa tegi Poolaga. Tuleb lükata see territoorium, kus peetakse lahingutegevust, naaberriikidesse. Olgu selleks Valgevene, olgu selleks Ukraina.
Mis neil, mingiteks majanduslikeks eesmärkideks on Valgevenet vaja? Jah, seal on suurepäraselt säilinud nii tööstus, ja väetistega on seal kõik korras, ja põllumajandus on suurepärane. Aga see pole see eesmärk, mille nimel tasuks selliseid jõupingutusi teha, kõike seda, mida me oleme viimastel aastatel näinud katsetega isakesest lahti saada ja oma tegelane troonile panna. Valgevenes ei õnnestunud, see-eest Ukrainas läks kõik suurepäraselt. Lihtsalt suurepäraselt. Ja NATO poole liigub, ja sõja korral tuleb välja, et just siin see konflikt toimubki.
Mulle tundub, et kõigi nende sündmuste loogikat, nii nagu see areneb, ei suudetud mõista ka Ukrainas. Ja neil tekkisid mingid katsed nihkuda mingile teisele territooriumile. Aga kuna seal edasi on Venemaa, väga ei nihuta, no teeme siis sellest territooriumi idas. Lenin lõikas ju kunagi niikuinii juurde.
[08:08]
Väga palju huve on mängus. Ühelt poolt on mängus kaitsetööstuse suurimad firmad.
Korporatsioonid.
Korporatsioonid. Need pole isegi Ameerika omad, need on globaalsed. Teiselt poolt see katse lükata sõda oma territooriumilt naabri omale. Ja mulle tundub, et neid kahte tendentsi on mingite läbirääkimiste, mingite kokkulepetega lihtsalt võimatu murda. Seepärast olen ma selles küsimuses pessimist.
Jah, seal andis president Putin intervjuu, milles, ma lugesin kokku, ma ei tea, ta vihjas neli korda võimalusele igasugusteks kokkulepeteks ja kõike muud sellist. Et see ellu viidaks, selles pole huvitatud ei kaitsetööstus ega NATO riigid, kellest see konflikt justkui eemale nihkus. Ja ongi kõik. Ma ei usu rahumeelsesse lahendusse. Seal käib sõda viimseni. Ei tea. Nagu ütleb üks seltsimees, objektiivseid ülevaateid sellest, mis toimub, meile lauale ei panda. Meil pole aimugi, mis seal tegelikult toimub.
[09:49]
No elame sellises maailmas, ise teate: loed uudiseid ja mõtled — võlts, mitte võlts. Kust tuli, kuidas tuli — seda kõike on võimatu kontrollida, nii et jääb lihtsalt istuda ja oodata mingeid tegelikke nihkeid, mis on juba kaardil näha, mingitel läbirääkimistel ja nii edasi. Nii et ma arvan, mingit lahendust lähiajal, mille all ma mõtlen aastat-kahte, ei tule, ja see ei sõltu ka Ameerika valimistest. Neil on muide, kui ma õigesti mäletan, isegi seadusandlikul tasandil kinnitatud kandidaadi õigus oma sõnade eest mitte vastutada. See tähendab, kui keegi lubab midagi valimiskampaania ajal, ei saa teda hiljem üldse vastutusele võtta selle eest, et ta valijaid kuidagi petis. Ja midagi ei muutu. Lihtsalt ei ole näha mingeid tendentse selleks.
Kõike head, Mihhail.
Püüame.
Head aega.
Edu.
Translation to English from Russian
The blog author did not review the transcript or translations. Everything was generated automatically (using artificial intelligence) and added to the article without any further checks for accuracy or consistency with the original. If you intend to quote the blog author, please first verify the text against what was actually said in the original source (the video).
Duration 11 min
[00:00]
Good afternoon, this is Radio Narva on air, our guest is Mihhail Stalnuhhin.
Good afternoon.
This situation never leaves my head, connected, of course, with Ukraine. It is such a tragedy that it is hard to imagine. The war has been going on for almost two years now, many lives have been lost, civilian lives. We need some hope that it will stop and there will be some kind of dialogue, however imperfect.
I will set out my personal point of view, how I see it, and it is up to you to agree or disagree. Look, do you remember how Victoria Nuland once said that they had invested 5 billion dollars in the Maidan, in preparing the Maidan?
Yes, of course.
I can’t even imagine such a figure, that is, I can write it down, but I can’t imagine how 5 billion can be used to prepare something, some event. What are you trying to do, pull some lever out of the ground and turn the Earth over? Unbelievable money. But the Americans are famous for their pragmatism. They won’t just throw money away. They needed it for something. And now it is more or less clear what it is needed for.
There is the European Union. Its total GDP, if my memory serves me, is something like 16 billion. Yes. 16 trillion. 16 trillion euros. And most of the European Union — I don’t remember whether there are still countries left that have not joined NATO, or none left — but they have an obligation of 2% for defence. And these 2%, when we are talking about 16 trillion, are, excuse me, 320 billion. Pretty decent money, in my opinion. So, let’s check. Yes, 320 billion.
[02:19]
And what will this money go to? All right, although much less is spent on this, let’s suppose that half is spending specifically on military personnel, on their training, which every country does internally, yes. In some countries also creating housing conditions for them, living conditions and all that. But a huge part of this money, and steadily, guaranteed, every year, roughly speaking 160 billion, goes on weapons.
And what kind of weapons? Germany, for example, has the flagships of its economy. Chemicals are actively moving to Asia. Mechanical engineering — to the United States. What else is Germany famous for? What else do they have left? They won’t be able to sell their tanks to anyone any more, they have shown themselves in such a way — the Americans are smart, they don’t let their tanks get knocked out, they simply don’t let them onto the line. So, wonderful, here you go: new orders, new revenues, people there, already understanding where things are heading, have already invested in developing production and training staff.
They have written themselves economic plans for the next few years. And now all this happiness is going to end, is it? What, you want to stop the war? And who are we going to sell all this stuff we make to? No, guys, you haven’t thought something through. And if necessary they will easily and simply find another 5 billion so that all this continues. That is the first point.
[04:12]
Secondly, I don’t know whether you remember or not, but at the time, when NATO was expanding, it was Germany that pushed hardest for Poland to become a member of NATO. And on a purely human level you can understand it. Why? Because up to a certain point the dividing line — NATO on one side, the Warsaw Pact on the other — ran precisely along the border of Germany, between the GDR and the FRG, that line, and in all the other places where they touched other countries. That is where the line runs. This means that in the event of war the war will take place on your territory.
It seems to me that Germany, and even East Germany, was needed so that in the event of some possible conflicts the blow would fall precisely on East Germany, not on West Germany. Because all army operations take place on the ground, and although aviation and missiles can hit some targets deep in the rear, that frontline territory still remains.
Well, they got a bit stronger, looked around, broke down the wall so easily, united so easily. They began to create a buffer zone. That is, this threat — that the war would take place not on my territory but on my neighbour’s — has to be eliminated. For that Poland absolutely has to be admitted to NATO. And then, in the event of a conflict with Russia, with its allies — back then everyone thought Ukraine too, both Ukraine and Belarus — they would have to fight not on German territory but would first have to go through Poland. Which is very difficult. And during the Great Patriotic War more than 600 thousand Soviet soldiers died on Polish territory to liberate it. That is, they will get stuck in Poland. Poland has to be turned into a buffer zone — and onward with songs.
[06:26]
Some time passes, and Poland already begins to understand that it has become the territory of a future war, in theory. A potential one. And what should be done? The same thing Germany did with Poland. The territory where the fighting takes place has to be pushed onto the neighbouring countries. Let it be Belarus, let it be Ukraine.
What is it to them, do they need Belarus for some economic purposes? Yes, industry has been perfectly preserved there, and everything is fine with fertilisers, and agriculture is wonderful. But that is not the goal worth making such efforts for, all that we have seen in recent years with the attempts to get rid of the «batka» and install their own figure. In Belarus it didn’t work, but in Ukraine everything went wonderfully. Simply wonderfully. And it is moving towards NATO, and in the event of war it turns out that this is exactly where the conflict will be.
It seems to me that the logic of all these events, the way it is developing, could not be understood in Ukraine either. And they made some attempts to shift onto some other territory. But since beyond that is Russia, you can’t shift much, so let’s make that territory in the East. Lenin added it on at some point anyway.
[08:08]
A great many interests are involved. On the one hand, the largest firms of the military-industrial complex are involved.
Corporations.
Corporations. They are not even American, they are global. On the other hand, this attempt to push the war from one’s own territory onto the neighbouring one. And it seems to me that these two tendencies simply cannot be broken by any negotiations, any agreements. That is why I am a pessimist on this question.
Yes, President Putin gave an interview there in which, I counted, I don’t know, he hinted four times at the possibility of all kinds of agreements and so on. Neither the military-industrial complex nor the NATO countries, from which this conflict has kind of moved away, are interested in this being implemented. And that’s about it. I don’t believe in a peaceful settlement. The war there will go on to the end. I don’t know. As one comrade says, objective reports on what is happening are not put on our desk. We have no idea what is really happening there.
[09:49]
Well, we live in such a world, you know yourself: you read the news and think — fake or not fake. Where it came from, how it came — it is impossible to check all this, so all that is left is to sit and wait for some real shifts that are already visible on the map, in some negotiations and so on. So I think there will be no settlement in the near future, by which I mean a year or two, and it will not depend on the elections in America either. By the way, as far as I remember, they even have the candidate’s right not to answer for his words enshrined at the legislative level. That is, if someone promises something during an election campaign, he cannot be held to account afterwards at all for having somehow deceived the voters. And nothing will change. There are simply no visible tendencies towards it.
All the best, Mihhail.
We’ll try.
Goodbye.
Good luck.
Ваш комментарий будет первым