Дополнено 05.10.2026

22.09.2026: Обсудили несколько новостей о Кае Каллас.
00:00 Вступление
01:01 Санкции и выборы в РФ
09:42 Запугивания и расследования
14:16 Атаки хуситов
19:11 Ответ на звонок
20:48 Лучшее понимание России
21:56 Евросоюз и Киев
23:32 Активы России
24:23 Дипломатия
Если вы здесь впервые, то начните с приветственной статьи моего блога. Там вы найдете способ подписаться на блог, Facebook, Twitter, Telegram, Spotify, Tiktok, а также выборку моих статей и ссылки на мои сочинения и книги.
ДОПОЛНЕНИЕ 05.10.2026
Ниже расшифровка текста и переводы на эстонский и английский языки при помощи искусственного интеллекта. Автор снимает с себя ответственность за транскрипцию и переводы текста искусственным интеллектом.
Транскрипция (оригинал на русском языке)
Автор блога не делал проверку расшифровки и переводов. Всё сделано автоматически (с помощью искусственного интеллекта) и добавлено в статью без дополнительного просмотра на соответствие. Если тексты используются для цитирования автора блога, то их следует сначала сверить с тем, что и как было сказано в оригинальном источнике (видео).
Длительность 28 мин
[00:00]
Добрый день, мы рады всех приветствовать. У нас в студии Михаил Стальнухин.
День добрый, друзья.
Кая Каллас.
Мы без неё не могем.
Первое, конечно, она комментирует выборы, которые прошли.
Нам это дело только давай, лишь бы красивая женщина. Это Жванецкий, если что.
Да, цитата. Но её действительно сегодня никак не обойти, потому что новости посыпались просто, как будто прорвало.
Кая Каллас на какое-то время, понятно, по личным причинам, печальным, семейным, что-то затишье было. Потом она, видимо, готовила вот этот съезд сторонников Каи Каллас в Брюсселе, на который Италия, Германия и Франция наложили вето. Не получилось у неё это дело. Ну вот она решила во все стороны сразу.
Ну и начнём с того, что Кая Каллас прокомментировала итоги выборов в Госдуму РФ.
И что?
Новые санкции.
Новые санкции. Естественно, новые санкции.
Обязательно, это наше всё, мы без этого уже просто жить не можем. Ну, честно говоря, уже никакого интереса это не вызывает. Интерес вызовет серьёзная аналитическая работа. Я всё думаю, когда у кого-то до этого дойдут руки. Там просто, мне кажется, один человек с таким не справится, нужен большой коллектив с хорошим умением работы с различными базами данных. Потому что действительно интересно: эти санкции, они вреда кому больше нанесли — России или Европейскому Союзу? Потому что у меня есть какое-то такое ощущение, что там даже не паритет. Мы, по-моему, вот этих вот зуботычин на фоне санкций, запрет на газ, нефть и всё прочее, гораздо больше получаем. Ну да ладно.
[02:26]
По поводу выборов в России она сказала, что Кремль подавил инакомыслие, не допустил к выборам единственную зарегистрированную партию, выступавшую против его войны в Украине, не допустил к выборам международных наблюдателей. Причём вот это вот «не допустил к выборам международных наблюдателей» — это ставится в один уровень с запретом участия «Яблока» в этих выборах.
А хотите, я вам назову страну, в которой международных наблюдателей никогда не допускают ни к каким выборам? Может, мы санкции введём против Соединённых Штатов? Там даже позыв какой-то на то, чтобы кто-то приедет, будет… Нас — вы что, с ума сошли там? Совсем уже в своей психушке европейской с ума сошли? Даже мыслей никаких не возникает ни у кого проконтролировать, как жульничают на выборах Сената, Конгресса, Президента. Вы что, одурели?
Мне кажется, это уже старая шутка в том смысле, что это предъявлять претензии как не демократичность.
Ну да, это традиция такая. Никому не должно быть известно, как мы здесь развлекаемся. Это наш вид спорта. Вот и всё.
[04:01]
Значит, 15 лет назад я был в 2011 году на выборах в Госдуму — от Рийгикогу, от эстонского парламента. И меня включили в такую группу, где были представители парламента в примерно 15 странах. Там был поляк-космонавт, там был американец-сенатор, там были очень разные люди. Германия была представлена, Япония и всё что угодно. И мы сидели вот… Когда у них выборы проходят, раньше особенно часто вот это показывали, мы видели, где табло висят, где там журналисты ходят, очевидные вещи рассказывают про разные регионы, там сзади есть такая трибунка. И вот мы там как воробушки на проволоке сидим в несколько рядов.
Куда вас забросили? В Москву?
Это Москва, да.
Это как раз центральной избирательной?
Нет, это торгово-промышленная палата, которая в тот момент была занята под выборы, под эти дела, под всё. Ну, а перед этим мы сутки крутились на разных избирательных участках. Я был в Петербурге, оттуда нас в Кронштадт возили. Я там забрался, масса просто фантастических каких-то впечатлений. Ну, в первую очередь это то, что я первый раз видел, как коммунисты обвиняют… Я эту бумаженцию с собой привёз, она у меня есть. Обвиняют конкурента — это в Кронштадте было — в том, что она ведьма.
Мне кажется, это могло сыграть положительную роль.
У неё этот самый чёрный глаз, она, значит, колдует. Просто вот. И вот эта фигня висит где-то, причём не в одном месте. В общем, прелесть. И к вечеру уже «Сапсан», одно, другое, третье. И ночью мы уже сидим вот там. И заходит разговор на тему о том, как, где проходят выборы. А поскольку дело в России, туда приехали, были отправлены — там в основном люди говорили по-русски. Все эти немцы, поляки, американцы из Израиля, само собой.
[06:42]
Один товарищ, с которым я ездил и с которым мы две поездки на поезде о чём-то беседовали, он говорит: в России это были первые выборы, которые они называли электронными. Дело в том, что ты там мог прийти и мог в кабинку пойти и бюллетень потом в коробку сунуть. Или ты мог, не доходя до наблюдателей с этой коробкой, которая стоят, мог этот бюллетень засунуть в машину, которая всё, что ты там крестики наставил, всё это считала сама. И оттуда получалось. И это они называли электронными выборами. То есть берёшь бумагу, ставишь крестики, потом эту бумагу аккуратненько туда запихиваешь. И вот это самое.
Один товарищ, когда мы обсуждали вот эту вот машинку — в Штатах, кстати, аналогичная система: «А у вас же в Эстонии тоже электронные выборы?» Я им рассказал, как выглядят выборы в Эстонии. Они на меня посмотрели как на больного. То есть сам факт того, что ты можешь голосовать в любое время суток, никто не видит, ты трезвый или пьяный, ты один голосуешь или у тебя над душой кто-то стоит с кастетом, и вообще это ты голосуешь или кто-то голосует с помощью твоей ID-карты. Они на меня смотрели как ненормального. Я понял по взглядам всё.
[08:16]
Я, честно говоря, обиделся за родную страну, а там в холле журналисты, кто угодно, может подсесть, компьютер уже работает, вот пожалуйста, пользуйся, если тебе что-то надо. Интернет подключён, всё нормально. Я подошёл, открыл нашу республиканскую избирательную комиссию — тогда ещё на русском языке было это, кстати, тоже, не только на эстонском, но и на русском. Я им открыл вот это вот описание электронных выборов. Зашёл и сказал: так, пошли за мной. Поднялись, подошли, подсели к компьютерам. Я там штук шесть, наверное, открыл вот этот сайт. Вот теперь говорю: вот там, там и там. Они начали смотреть, читать. Вы бы видели их лица, Виктор.
То есть один из них мне потом сказал: такое чувство, что я очутился прямо посреди, вот, внутри фильма, вот, Оруэлла этого, «1984». Вы там что, все охренели? Нет, у нас это нормально, понимаете? А здесь надо признать недействительными, потому что… Ой, ну молодец, Кая, молодец, конечно, она борется, никаких границ не видит.
[09:41]
Ещё за последнее время Каллас высказалась, когда ей задали вопрос на одном из эстонских каналов. «Викеррадио» тоже входит в ERR, наши общественно-правовые каналы. Она тут рассказала, что за участившимися гибридными атаками стоит желание РФ запугать жителей Европы.
Значит, о чём идёт речь? Где-то зелёные активисты рвут сети, где-то кто-то балуется с дронами. Очень странным образом я этот Лейпциг уже комментировал, рассказывать не хочу и всё такое прочее.
А вот Каллас считает, что этим всем занимается Россия.
Да я не знаю, кто этим занимается. Я вот считаю, что для того, чтобы я во что-то поверил, должно хотя бы следствие какое-то произведено быть. А как по-другому-то? То есть обвинить кого угодно, в чём угодно — это легко и просто. До тех пор, пока за неправедное какое-то обвинение нет наказания, то, Господи, любого можно сделать виноватым. Как оно в жизни обычно и происходит. Но выводить какие-то уже, делать выводы можно только по железно, железобетонно доказанным фактам. После проведённого следствия.
[11:29]
Я об этом уже говорил, повторюсь ещё раз. Я человек любопытный. Мне очень хочется узнать, кто всё-таки сбил «Боинг».
Было дело, да?
Конечно. Кто этот «Боинг» сбил? Каким образом можно проводить расследование без участия какой-то стороны? Без борьбы сторон? Вот доказательства. Давайте их рассмотрим. И это ещё при том, что над этим «Боингом» висел не так далеко…
Спутник, да.
Спутник, который всё это дело заснял. Только почему-то вот эти подтверждения, которые бы сразу чётко всем всё показали, почему-то их засекретили. А мне любопытно: а что там произошло? Мне любопытно, что произошло в Буче в 22-м году. Мне бы очень хотелось знать, что там произошло. Я слушаю Шария, я слушаю других аналитиков, у меня вот есть такая картина, неустоявшаяся. Я бы хотел, чтобы когда-нибудь было доведено до конца следствия, чтобы мы узнали, а что на самом деле-то. И как? И там, и там, и там. И вот в этих во всех случаях я не понимаю, как люди, облечённые властью, могут себе позволять тут же… Ещё события до конца не дошло, ещё журналисты только едут к этому месту, а вы уже знаете, кто, чего и как.
[13:20]
Такое часто бывает. Но, как говорится, Россия хочет запугать гибридными атаками, со всеми делами, с дронами, жители европейских стран вынудить их отказаться от поддержки Украины. Но признала, что в европейском парламенте выросла доля депутатов, которые открыто заявляют, что Украину не следует поддерживать, и никакой угрозы для Европы со стороны России нет.
Ну, что тут скажешь? Умнеть они там, что ли, стали? Или как? Чем это объясняется?
Тлетворным влиянием. Тут ещё Госдума и всё такое прочее. Она концентрируется не только на России, в основном на России. Но тут она ещё осудила атаки хуситов на Саудовскую Аравию. Это, конечно, да, новость, которая пришла относительно, как это сказать, контратак или что это было, когда хуситы захватили, ну всё, вышли на пролив.
Баб-эль-Мандебский.
Баб-эль-Мандебский пролив, да. Полностью его контролируют. То есть теперь заблокировано и с одной стороны, и с другой стороны. Скажите до свидания и СПГ, и нефти.
Удобрениями.
Удобрениями. Вот, какие там ещё ништяки?
Да там много что.
[15:01]
Там много чего. То, что из Азии идёт. Ну, торговый путь перекрыт. Помните, когда вот этот сухогруз, там «Эвергрин» какой-то, перекрыл канал? Ёлы-палы, экономика всего мира — такое чувство, что задрожало и чуть не рухнуло. Сколько его там разворачивали-то? Неделю, что ли?
Долго.
А тут хуситы, а у них самоделки, ракеты и резиновые шлёпки. Но своими самодельными ракетами они уже сбивают саудовские самолёты. Вот новость пришла, что самоделкой. Это берётся труба, набивается какая-то взрывчатка, сзади реактивный двигатель. Я такие ракеты делал школьником. Ну, не такого размера. Мы обычно брали охотничьи патроны, дальше чёрный порох, и там специальная колотушка была. Этот порох надо в гильзу забить, ну, так, чтобы он просто в камень превращался, и туда ещё втыкается шнурочек.
Вот вы раскрыли, да?
Вот этот патрон привязывается к палке, ну, или вставляется в макет ракеты. То есть делаешь из бумаги, из дерева, из чего угодно. Делаешь макет ракеты, в задницу ей впихиваешь в этот патрон. Всё, что осталось — это обычно стартовая площадка представляла из себя бутылку молочную. В неё ставится палочка, на которой висит вот эта ракета. Из ракеты, соответственно, свисает шнурок. Шнурок поджигается, дети разбегаются — и полетело.
Кружок. Авиакружок.
Там все начинали со строительства… Начинали сразу с реактивных двигателей, считайте.
[17:00]
Они стреляют самодельными ракетами и сбивают самолёты. А может быть, уже стоит пересмотреть вот это отношение к хуситам как к странным мужикам в резиновых шлёпках? Но проще всего их осудить, конечно. В чём там суть проблемы? Я так понимаю, меня это не так интересует. Суда должны беспрепятственно и без каких-то пошлин проходить через пролив, добавила Каллас. Что за дела? Попробуйте решить проблему. Но тут есть беспроигрышный вариант.
Виктор, какой?
А какой?
С выборами вы сразу догадались. По-моему, надо санкции наложить.
На Йемен.
А можно на Россию?
А чего ты, Господи, Йемен? Что с них возьмёшь?
Можно на Россию?
А между тем, Михаил, вот эта ситуация, которую Аравийский полуостров с двух сторон, можно сказать, ограничили в продвижении грузов, и теперь через Африку. Мало того, что топливо сейчас такое дорогое, и плечо большое, так они же, есть же ещё вариант, я просто географически пробую, тоже через Северный Ледовитый. Льдов-то меньше.
[18:26]
Через Северный Ледовитый уже мало того, что пошли китайские и корейские суда, вдруг выяснилось, что они к этому готовились. И готовились давно. Причём обратить внимание, это не Северная Корея, это Южная Корея. И у них появились контейнеровозы ледового класса. То есть они к этому готовились очень задолго. Китай меня в этом смысле не удивляет. А Корея очень сильно. То есть люди прекрасно понимают: длина та же, препятствий никаких. Вперёд с песнями.
[19:10]
Но у меня есть для вас ещё одна прекрасная новость. Тут должна зазвучать песня «Позвони мне, позвони». Помните? Был такой шлягер.
Конечно.
Вот, значит, Каю Каллас просили, и она прямо, честно, как там у Шварца: «Говори мне всегда прямо и честно, мудрый старик, всё, что думаешь обо мне». Вот она и сказала, что ответила бы на звонок Владимира Путина или министра иностранных дел России Сергея Лаврова, если бы такой разговор состоялся.
С чего вдруг они решили?
То есть вот этим пранкером Вовану и Лексусу, вот вам, пожалуйста, репетируйте, готовьтесь. Вот, а ты мне теперь, оказывается, можно позвонить как Путин или как Лавров. Прямо вот этой вот Кае Каллас нашей, дорогой. Потому что она обещала, что она примет звонок. Представляете, да, она такая сидит в кабинете: «Госпожа Каллас, вам звонят из Москвы». Представляете, для неё реакция.
Значит, с одной стороны, она говорит… Давайте вот логику того, что я читаю, и у меня как-то в голове оно не укладывается. Голова шарообразная, а здесь все кирпичи какие-то, они туда не вписываются.
[20:47]
Значит, Каллас в рамках этого интервью сообщила, что она скептически относится к усилиям спецпосланников президента Трампа — ну вот это вот Кушнер, Уиткофф, то, что они там в Киев мотаются, туда-сюда. А чего они ездят? Это наше дело. Это европейское.
[21:13]
Каллас считает, что в этом процессе должны участвовать — вот переговорный процесс — люди, лучше понимающие, как действует Россия.
Тут мы приходим… Она же реально думает, что она лучше понимает. Куда? Откуда это понимание? Вот эти вот все нарративы, которые определяют политику Еврокомиссии, всех вот этих вот повязанных с судьбой нынешних президентов, канцлеров, премьер-министров. Откуда вы это знаете?
Но при этом она с долей самокритики сообщает, что Евросоюз сейчас не может выступать полноценным посредником между Украиной и Россией.
Почему?
Поскольку поддерживает Киев.
Ну да, тут кто-то сразу автоматом исключается ещё. А Соединённые Штаты что, не поддерживают Киев? То есть Соединённые Штаты тоже вычеркнем. Китай поддерживает Москву, он, собственно, и тех, других поддерживает. Кому надо, кому выгодно продавать, он тем продаёт. Он поддерживает, то есть исключает. И если начать перечислять, кто кого поддерживает, выяснится, что мы не сможем остановиться, пока не дойдём, например, в Папуа, Новая Гвинея. Вот я как-то сомневаюсь, чтобы они кого-то поддерживали. Или найти какое-нибудь племя.
Аборигены Австралии, например.
У них есть, конечно, оружие. Вряд ли бумеранги будет кто-то закупать в промышленных масштабах. Хотя представьте себе, какая красивая картина: летит вот этот дрон какой-нибудь, и люди с бумерангами по периметру. Полетело.
[23:32]
При этом Каллас напомнила, что в переговорах неизбежно будет обсуждаться вопросы, решение которых зависит от Европы. Например, судьба замороженных российских активов.
А что там обсуждать-то? Это чужие деньги. Вы хотите их украсть? Ну, если вы победите, вы их украдёте по-любому, все 350 миллиардов. А если проиграете? Доплатите больше. У вас их вместе с желудком достанут. Причём не через горло, а через другое место. И вы это прекрасно знаете. И говорить об этом вообще… Я не представляю себе российского политика, который на эту тему, типа откупиться вот этими активами от чего-то, будет вообще разговаривать.
Требования России максимальные. Обратите внимание, она только что сказала, что не может выступать посредником между Украиной и Россией, поскольку поддерживает Киев. И тут же говорит, что в ответ на максимальные требования России мы тоже должны говорить о своих максимальных требованиях, чтобы переговорные позиции были сбалансированы.
Давай загонимся. Давай, вот сколько наливать? Ты что, краёв не видишь? Давай, давай, давай.
То есть это дипломатия?
[25:01]
Ну, всякие там были люди в дипломатии. Бисмарк, Горчаков, Талейран. Господи, кого только не было. И всякие они оставили нам примеры — и благородство, и подлость, и чего только там не происходило. Но одно было точно: это были умные люди. Они были умные. Они стояли на защите интересов своих стран. Были и такие, которые продавали. Плохо кончали, как правило. Они защищали интересы своей страны. Дипломат — это человек, который врёт за рубежом во имя интересов своей родины.
А здесь что? В чём интерес Эстонии? В продолжении этой войны, в продолжении отказа от каких-то отношений экономических? Да я не говорю уже про всё остальное. Но экономика! Ну, вы посмотрите на Китай, действительно, раз упомянули, да? Он что-то поставляет России, что-то поставляет Украине, которая кинула Китай при покупке какого-то завода.
Запорожского, да. Был такой.
Вылетело из головы, как он называется.
«Сич», да, какой-то. Там речь шла, по-моему, о трёх миллиардах.
Да, да. И ничего. То есть это мы когда-нибудь с вами ещё обсудим. А пока вот какие-то… Это не та ситуация, когда можно становиться в гордую позу и от всего отказываться. Эти отказы уже мы вот вчера это обсуждали. К чему это приводит в экономике.
Какой низкий уровень.
Очень.
[26:57]
Но боюсь показаться пророком. Но если вот до этих Вована и Лексуса дойдёт согласие Каи Каллас поговорить с Путиным или Лавровым, это будет, конечно, шоу то ещё, да? Слушайте, а вы не знаете, а как они вот решают этот вопрос? Это компьютерная обработка голоса?
Да, они могут позвонить. Может же позвонить и, так сказать, человек, с которым Кая Каллас, может быть, легче найдёт общий язык.
Конечно. Мария Захарова, например.
Это было бы вообще замечательно.
В общем, Кая Каллас не оставляет нас своими стараниями. Трудится, не покладая рук.
И когда это кончится? «Да коли нам мучиться?» — спросила жена старца Аввакума. «До самой смерти, матушка, до самой смерти», — ответил Аввакум.
Спасибо за то, что вы слушали. Если вы ещё с нами, ставьте лайк и завтра приходите снова. Желаем удачи, друзья.
До свидания.
Tõlge vene keelest eesti keelde
Blogi autor ei kontrollinud transkriptsiooni ega tõlkeid. Kõik on tehtud automaatselt (tehisintellekti abil) ja lisatud artiklisse ilma täiendava ülevaatuseta, et kontrollida nende vastavust originaalile. Kui tekste kasutatakse blogi autori tsiteerimiseks, tuleks need esmalt üle kontrollida ja võrrelda sellega, mida originaalallikas (video) tegelikult öeldi ja kuidas seda öeldi.
Kestus 28 min
[00:00]
Tere päevast, meil on hea meel kõiki tervitada. Meil on stuudios Mihhail Stalnuhhin.
Tere päevast, sõbrad.
Kaja Kallas.
Me ei saa ilma temata.
Esiteks kommenteerib ta muidugi toimunud valimisi.
Andke meile seda aina juurde, peaasi et ilus naine. See on Žvanetski, kui midagi.
Jah, tsitaat. Aga temast ei saa täna tõesti kuidagi mööda, sest uudiseid lausa sadas, nagu oleks tamm purunenud.
Kaja Kallasel oli mõnda aega, arusaadavalt, isiklikel põhjustel, kurbadel, perekondlikel, mingi vaikus. Siis valmistas ta ilmselt ette seda Kaja Kallase toetajate kongressi Brüsselis, millele Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa panid veto. Ei õnnestunud tal see asi. Noh, ja ta otsustas siis korraga igas suunas.
Noh, ja alustame sellest, et Kaja Kallas kommenteeris Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma valimiste tulemusi.
Ja mis?
Uued sanktsioonid.
Uued sanktsioonid. Loomulikult uued sanktsioonid.
Tingimata, see on meie kõik, me lihtsalt ei saa enam ilma selleta elada. No ausalt öeldes ei tekita see enam mingit huvi. Huvi tekitaks tõsine analüütiline töö. Ma aina mõtlen, millal kellelgi selleni käed jõuavad. Seal, mulle tundub, üks inimene sellega lihtsalt toime ei tule, on vaja suurt kollektiivi, kes oskab hästi töötada eri andmebaasidega. Sest on tõesti huvitav: need sanktsioonid, kellele on nad rohkem kahju teinud — Venemaale või Euroopa Liidule? Sest mul on selline tunne, et seal pole isegi pariteeti. Meie saame minu arvates neid kõrvalopse sanktsioonide taustal, gaasi, nafta ja kõige muu keelu tõttu, palju rohkem. No olgu peale.
[02:26]
Venemaa valimiste kohta ütles ta, et Kreml surus maha teisitimõtlemise, ei lubanud valimistele ainsat registreeritud erakonda, mis oli tema sõja vastu Ukrainas, ei lubanud valimistele rahvusvahelisi vaatlejaid. Kusjuures see „ei lubanud valimistele rahvusvahelisi vaatlejaid“ pannakse ühele tasemele „Jabloko“ valimistel osalemise keelamisega.
Kas tahate, ma nimetan teile riigi, kus rahvusvahelisi vaatlejaid ei lubata kunagi ühelegi valimisele? Äkki kehtestame sanktsioonid Ühendriikide vastu? Seal isegi mingi tung, et keegi tuleks… „Meile — kas te olete seal hulluks läinud? Täitsa oma Euroopa hullumajas hulluks läinud?“ Kellelgi ei teki isegi mõtet kontrollida, kuidas Senati, Kongressi, presidendi valimistel sohki tehakse. Kas te olete peast segi läinud?
Mulle tundub, et see on juba vana nali selles mõttes, et neile ebademokraatlikkust ette heita.
No jah, selline traditsioon. Keegi ei tohi teada, kuidas me siin lõbutseme. See on meie spordiala. Ja ongi kõik.
[04:01]
Niisiis, 15 aastat tagasi olin ma 2011. aastal Riigiduuma valimistel — Riigikogu poolt, Eesti parlamendi poolt. Ja mind pandi sellisesse rühma, kus olid umbes 15 riigi parlamentide esindajad. Seal oli poolakast kosmonaut, ameeriklasest senaator, väga erinevad inimesed. Saksamaa oli esindatud, Jaapan ja mis iganes. Ja me istusime seal… Kui neil on valimised, näidati seda varem eriti tihti, nägime, kus ripuvad tablood, kus käivad ajakirjanikud ja räägivad ilmselgeid asju eri piirkondade kohta, taga on selline väike tribüün. Ja vaat seal me istume nagu varblased traadil mitmes reas.
Kuhu teid saadeti? Moskvasse?
Moskva, jah.
See oli just keskvalimiskomisjon?
Ei, see oli Kaubandus-Tööstuskoda, mis oli tol hetkel valimiste, kõigi nende asjade jaoks hõivatud. Aga enne seda tiirutasime me ööpäeva eri valimisjaoskondades. Mina olin Peterburis, sealt viidi meid Kroonlinna. Ronisin sinna — hulk lihtsalt fantastilisi muljeid. Eelkõige see, et ma nägin esimest korda, kuidas kommunistid süüdistavad… Selle paberilipaka tõin ma endaga kaasa, see on mul alles. Süüdistavad konkurenti — see oli Kroonlinnas — selles, et ta on nõid.
Mulle tundub, et see võis mängida positiivset rolli.
Tal on see kuri silm, ta niisiis nõiub. Lihtsalt nii. Ja see jama ripub kuskil, kusjuures mitte ühes kohas. Ühesõnaga, imeline. Ja õhtuks juba „Sapsan“, üks, teine, kolmas. Ja öösel istume juba seal. Ja jutt läheb sellele, kuidas ja kus valimised toimuvad. Ja kuna asi oli Venemaal, siis need, kes sinna tulid, saadeti — seal rääkisid inimesed peamiselt vene keelt. Kõik need sakslased, poolakad, ameeriklased Iisraelist, iseenesestmõistetavalt.
[06:42]
Üks seltsimees, kellega ma koos sõitsin ja kellega me kahel rongisõidul millestki vestlesime, ütleb: Venemaal olid need esimesed valimised, mida nad nimetasid elektroonilisteks. Asi on selles, et seal võis tulla ja minna kabiini ja sedeli siis kasti pista. Või võisid sa, jõudmata kasti juures seisvate vaatlejateni, pista selle sedeli masinasse, mis luges kõik sinu tehtud ristid ise kokku. Ja sealt tuli tulemus. Ja seda nimetasid nad elektroonilisteks valimisteks. See tähendab, võtad paberi, teed ristid, siis topid selle paberi ettevaatlikult sinna. Ja ongi kõik.
Üks seltsimees, kui me seda masinat arutasime — Ameerikas on muide analoogne süsteem: „Aga teil Eestis on ju ka elektroonilised valimised?“ Ma rääkisin neile, kuidas valimised Eestis välja näevad. Nad vaatasid mind nagu haiget. See tähendab, juba see fakt, et sa võid hääletada igal kellaajal, keegi ei näe, kas sa oled kaine või purjus, kas hääletad üksi või seisab keegi messingnukiga sul kuklas, ja kas üldse hääletad sina või hääletab keegi sinu ID-kaardi abil. Nad vaatasid mind nagu hullu. Ma sain pilkudest kõigest aru.
[08:16]
Ausalt öeldes solvusin ma kodumaa pärast, aga seal fuajees võis ajakirjanik, kes iganes, istuda, arvuti juba töötas, palun väga, kasuta, kui sul midagi vaja on. Internet on ühendatud, kõik on korras. Ma läksin, avasin meie Vabariigi Valimiskomisjoni — toona oli see muide ka vene keeles, mitte ainult eesti, vaid ka vene keeles. Avasin neile selle elektrooniliste valimiste kirjelduse. Tulin sisse ja ütlesin: nii, tulge minuga. Läksime üles, astusime ligi, istusime arvutite taha. Avasin seal vist umbes kuues arvutis selle saidi. Nüüd, ütlen, vaadake seal, seal ja seal. Nad hakkasid vaatama, lugema. Te oleksite pidanud nende nägusid nägema, Viktor.
See tähendab, üks neist ütles mulle pärast: selline tunne, nagu oleksin sattunud otse keskele, selle Orwelli filmi sisse, „1984“. Kas te olete seal kõik peast segi? Ei, meil on see normaalne, saate aru? Aga siin tuleb kehtetuks tunnistada, sest… Oi, no tubli, Kaja, tubli, muidugi, ta võitleb, ei näe mingeid piire.
[09:41]
Viimasel ajal avaldas Kallas veel arvamust, kui talle esitati küsimus ühes Eesti kanalis. „Vikerraadio“ kuulub samuti ERR-i, meie avalik-õiguslike kanalite hulka. Ta rääkis siin, et sagenenud hübriidrünnakute taga on Venemaa soov Euroopa elanikke hirmutada.
Niisiis, millest jutt? Kuskil rebivad rohelised aktivistid võrke, kuskil mängib keegi droonidega. Väga kummalisel kombel — seda Leipzigi olen ma juba kommenteerinud, rääkida ei taha ja kõik muu selline.
Aga Kallas arvab, et sellega kõigega tegeleb Venemaa.
Ma ei tea, kes sellega tegeleb. Mina arvan, et selleks, et ma midagi usuksin, peaks olema vähemalt mingi uurimine läbi viidud. Kuidas siis teisiti? See tähendab, süüdistada kedagi ükskõik milles on kerge ja lihtne. Seni kuni mingi ülekohtuse süüdistuse eest pole karistust, siis, issand, igaühe saab süüdlaseks teha. Nagu elus tavaliselt juhtubki. Aga mingeid järeldusi teha saab ainult raudselt, raudbetoonselt tõestatud faktide põhjal. Pärast läbiviidud uurimist.
[11:29]
Olen sellest juba rääkinud, kordan veel kord. Olen uudishimulik inimene. Tahaksin väga teada, kes ikkagi „Boeingu“ alla tulistas.
Oli selline asi, jah?
Muidugi. Kes selle „Boeingu“ alla tulistas? Kuidas saab uurimist läbi viia ühe poole osaluseta? Ilma poolte võistluseta? Vaat tõendid. Vaatame need läbi. Ja seda veel sealjuures, et selle „Boeingu“ kohal rippus mitte väga kaugel…
Satelliit, jah.
Satelliit, mis kogu asja üles filmis. Ainult millegipärast need kinnitused, mis oleksid kohe kõigile kõik selgelt näidanud, millegipärast salastati. Aga mul on huvitav: mis seal juhtus? Mul on huvitav, mis juhtus Butšas 22. aastal. Ma tahaksin väga teada, mis seal juhtus. Kuulan Šariid, kuulan teisi analüütikuid, mul on selline pilt, väljakujunemata. Tahaksin, et kunagi viidaks uurimine lõpuni, et saaksime teada, mis siis tegelikult oli. Ja kuidas? Seal ja seal ja seal. Ja kõigil neil juhtudel ma ei saa aru, kuidas võimuga varustatud inimesed võivad endale kohe lubada… Sündmus pole veel lõpuni jõudnudki, ajakirjanikud alles sõidavad selle koha poole, aga teie juba teate, kes, mida ja kuidas.
[13:20]
Seda juhtub sageli. Aga nagu öeldakse, Venemaa tahab hübriidrünnakutega, kõige juurdekuuluvaga, droonidega, Euroopa riikide elanikke hirmutada, sundida neid loobuma Ukraina toetamisest. Aga tunnistas, et Euroopa Parlamendis on kasvanud nende saadikute osakaal, kes ütlevad avalikult, et Ukrainat ei tohiks toetada ja et Venemaa poolt pole Euroopale mingit ohtu.
No mis siin öelda? Kas nad on seal targemaks hakanud saama või? Või kuidas? Millega seda seletada?
Kahjuliku mõjuga. Siin on veel Riigiduuma ja kõik muu selline. Ta keskendub mitte ainult Venemaale, peamiselt Venemaale. Aga siin mõistis ta veel hukka huthide rünnakud Saudi Araabia vastu. See on muidugi, jah, uudis, mis tuli seoses, kuidas öelda, vasturünnakutega või mis see oli, kui huthid hõivasid, noh, kõik, jõudsid väinale.
Bab el-Mandeb.
Bab el-Mandebi väin, jah. Kontrollivad seda täielikult. See tähendab, nüüd on blokeeritud nii ühelt kui ka teiselt poolt. Öelge head aega nii veeldatud maagaasile kui ka naftale.
Väetistele.
Väetistele. Vaat, mis seal veel häid asju on?
Seal on palju kõike.
[15:01]
Seal on palju kõike. See, mis tuleb Aasiast. Noh, kaubatee on suletud. Mäletate, kui see kaubalaev, mingi „Evergreen“ seal, kanali sulges? Oh sa pagan, kogu maailma majandus — selline tunne, et värises ja peaaegu kukkus kokku. Kui kaua seda seal pöörati? Nädal või?
Kaua.
Aga siin on huthid, ja neil on omatehtud raketid ja kummiplätud. Aga oma omatehtud rakettidega tulistavad nad juba alla Saudi lennukeid. Tuli uudis, et omatehtud raketiga. Võetakse toru, topitakse sisse mingi lõhkeaine, taha reaktiivmootor. Mina tegin selliseid rakette koolipoisina. No mitte sellise suurusega. Me võtsime tavaliselt jahipadrunid, edasi musta püssirohu, ja seal oli spetsiaalne nui. See püssirohi tuleb hülsi sisse taguda, noh, nii, et see lihtsalt muutuks kiviks, ja sinna pistetakse veel väike süütenöör.
Vaat te reetsite saladuse, jah?
See padrun seotakse kepi külge, noh, või pannakse raketi maketi sisse. See tähendab, teed paberist, puust, millest iganes. Teed raketi maketi, topid selle padruni tal tagumikku. Kõik, mis jäi — stardiplatvormiks oli tavaliselt piimapudel. Sinna pannakse pulk, mille küljes see rakett ripub. Raketist ripub vastavalt nöör. Nöör süüdatakse, lapsed jooksevad laiali — ja lendu.
Ring. Lennundusring.
Seal alustasid kõik ehitamisest… Alustati kohe reaktiivmootoritest, võib öelda.
[17:00]
Nad tulistavad omatehtud rakettidega ja lasevad lennukeid alla. Võib-olla tasub juba ümber vaadata see suhtumine huthidesse kui imelikesse meestesse kummiplätudes? Aga kõige lihtsam on neid muidugi hukka mõista. Milles seal probleemi tuum on? Nagu ma aru saan, mind see eriti ei huvita. Laevad peavad saama väinast takistamatult ja ilma mingite lõivudeta läbi sõita, lisas Kallas. Mis asjad need on? Proovige probleemi lahendada. Aga siin on üks kindla peale variant.
Viktor, milline?
Aga milline?
Valimistega arvasite kohe ära. Minu arvates tuleb sanktsioonid kehtestada.
Jeemenile.
Aga kas võib Venemaale?
Aga mis sa, issand, Jeemen? Mis neilt võtta?
Kas võib Venemaale?
Aga samal ajal, Mihhail, see olukord, kus Araabia poolsaar on kahelt poolt, võib öelda, kaupade liikumisel piiratud, ja nüüd ümber Aafrika. Mitte ainult et kütus on praegu nii kallis ja vedu pikk, vaid neil on ju veel variant, ma lihtsalt proovin geograafiliselt, samuti läbi Põhja-Jäämere. Jääd on ju vähem.
[18:26]
Põhja-Jäämerd mööda mitte ainult et hakkasid juba sõitma Hiina ja Korea laevad, äkki selgus, et nad olid selleks valmistunud. Ja valmistunud kaua. Kusjuures pange tähele, see pole Põhja-Korea, see on Lõuna-Korea. Ja neil on tekkinud jääklassi konteinerlaevad. See tähendab, nad valmistusid selleks väga pikalt ette. Hiina mind selles mõttes ei üllata. Aga Korea väga. See tähendab, inimesed saavad suurepäraselt aru: pikkus on sama, takistusi pole mingeid. Edasi lauluga.
[19:10]
Aga mul on teile veel üks suurepärane uudis. Siin peaks kõlama laul „Helista mulle, helista“. Mäletate? Oli selline šlaager.
Muidugi.
Vaat, niisiis, Kaja Kallaselt küsiti, ja tema otse, ausalt, nagu seal Švartsil: „Ütle mulle alati otse ja ausalt, tark vanamees, kõik, mida sa minust arvad.“ Vaat ta ütleski, et vastaks Vladimir Putini või Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kõnele, kui selline vestlus toimuks.
Kust nad äkki selle võtsid?
See tähendab, nendele pränkaritele Vovanile ja Lexusele — palun väga, harjutage, valmistuge. Vaat, ja mulle võib nüüd, selgub, helistada nagu Putin või nagu Lavrov. Otse sellele meie Kaja Kallasele, kallile. Sest ta lubas, et võtab kõne vastu. Kujutate ette, ta istub kabinetis: „Proua Kallas, teile helistatakse Moskvast.“ Kujutate ette tema reaktsiooni.
Niisiis, ühest küljest ütleb ta… Võtame selle loogika, mida ma loen, ja see ei mahu mul kuidagi pähe. Pea on kerakujuline, aga siin on kõik mingid tellised, need ei mahu sinna sisse.
[20:47]
Niisiis, Kallas teatas selle intervjuu raames, et ta suhtub skeptiliselt president Trumpi eriesindajate pingutustesse — noh, see Kushner, Witkoff, et nad seal Kiievisse edasi-tagasi tormavad. Milleks nad sõidavad? See on meie asi. See on Euroopa asi.
[21:13]
Kallas arvab, et selles protsessis — läbirääkimiste protsessis — peaksid osalema inimesed, kes saavad paremini aru, kuidas Venemaa tegutseb.
Siin jõuame… Ta tõesti arvab, et saab paremini aru. Millest? Kust see arusaamine? Kõik need narratiivid, mis määravad Euroopa Komisjoni poliitika, kõigi nende praeguste presidentide, kantslerite, peaministrite, kes on sellega seotud. Kust te seda teate?
Aga seejuures teatab ta teatava enesekriitikaga, et Euroopa Liit ei saa praegu olla täisväärtuslik vahendaja Ukraina ja Venemaa vahel.
Miks?
Kuna toetab Kiievit.
No jah, siin jääb keegi veel kohe automaatselt välja. Aga kas Ühendriigid siis ei toeta Kiievit? See tähendab, kriipsutame Ühendriigid ka maha. Hiina toetab Moskvat, ta toetab tegelikult nii ühtesid kui ka teisi. Kellele vaja, kellele on kasulik müüa, neile ta müüb. Ta toetab, see tähendab, jääb välja. Ja kui hakata loetlema, kes keda toetab, selgub, et me ei saa peatuda enne, kui jõuame näiteks Paapua Uus-Guineani. Kahtlen kuidagi, et nemad kedagi toetaksid. Või leida mõni hõim.
Austraalia aborigeenid näiteks.
Neil on muidugi relvad. Vaevalt et keegi hakkab bumerange tööstuslikus mahus ostma. Kuigi kujutage ette, milline ilus pilt: lendab mingi droon, ja inimesed bumerangidega perimeetril. Läks lendu.
[23:32]
Seejuures tuletas Kallas meelde, et läbirääkimistel tuleb vältimatult arutada küsimusi, mille lahendamine sõltub Euroopast. Näiteks külmutatud Venemaa varade saatus.
Mida seal arutada? See on võõras raha. Kas te tahate selle ära varastada? No kui te võidate, varastate te selle niikuinii, kõik 350 miljardit. Aga kui kaotate? Maksate rohkem peale. Teilt võetakse see koos maoga välja. Kusjuures mitte kurgu kaudu, vaid teise koha kaudu. Ja te teate seda suurepäraselt. Ja sellest üldse rääkida… Ma ei kujuta ette Venemaa poliitikut, kes sellel teemal, et nende varadega millestki välja osta, üldse rääkima hakkaks.
Venemaa nõudmised on maksimaalsed. Pange tähele, ta ütles just, et ei saa olla vahendaja Ukraina ja Venemaa vahel, kuna toetab Kiievit. Ja kohe ütleb, et vastuseks Venemaa maksimaalsetele nõudmistele peame ka meie rääkima oma maksimaalsetest nõudmistest, et läbirääkimispositsioonid oleksid tasakaalus.
Laseme käia. No kui palju valada? Kas sa ääri ei näe? Anna tulla, anna tulla, anna tulla.
See tähendab, see on diplomaatia?
[25:01]
No igasuguseid inimesi on diplomaatias olnud. Bismarck, Gortšakov, Talleyrand. Issand, keda kõike pole olnud. Ja igasuguseid näiteid on nad meile jätnud — nii õilsust kui ka alatust, ja mida kõike seal ei juhtunud. Aga üks oli kindel: need olid targad inimesed. Nad olid targad. Nad seisid oma riikide huvide eest. Oli ka selliseid, kes müüsid maha. Need lõpetasid reeglina halvasti. Nad kaitsesid oma riigi huve. Diplomaat on inimene, kes valetab välismaal oma kodumaa huvides.
Aga siin mis? Milles on Eesti huvi? Selle sõja jätkumises, mingitest majandussuhetest loobumise jätkumises? Ma ei räägigi kõigest muust. Aga majandus! No vaadake Hiinat, tõesti, kui juba mainiti, eks? Ta tarnib midagi Venemaale, midagi Ukrainale, kes tõmbas Hiina mingi tehase ostmisel alt.
Zaporižžja oma, jah. Oli selline.
Läks peast välja, mis selle nimi on.
„Sitš“, jah, mingi. Jutt käis minu arvates kolmest miljardist.
Jah, jah. Ja ei midagi. See tähendab, seda arutame teiega kunagi veel. Aga seni mingid… See pole selline olukord, kus saab võtta uhke poosi ja kõigest loobuda. Neid loobumisi arutasime me eile. Milleni see majanduses viib.
Milline madal tase.
Väga.
[26:57]
Aga kardan näida prohvetina. Aga kui nende Vovani ja Lexuseni jõuab Kaja Kallase nõusolek Putini või Lavroviga rääkida, tuleb sellest muidugi alles show, eks? Kuulge, kas te teate, kuidas nad seda küsimust lahendavad? Kas see on hääle arvutitöötlus?
Jah, nad võivad helistada. Võib ju helistada ka, nii-öelda, inimene, kellega Kaja Kallas võib-olla kergemini ühise keele leiab.
Muidugi. Näiteks Marija Zahharova.
See oleks üldse suurepärane.
Ühesõnaga, Kaja Kallas ei jäta meid oma püüdlustest ilma. Töötab käsi rüpes hoidmata.
Ja millal see lõpeb? „Kui kaua me peame piinlema?“ küsis vanem Avvakumi naine. „Surmani välja, emake, surmani välja,“ vastas Avvakum.
Aitäh, et kuulasite. Kui olete veel meiega, pange laik ja tulge homme jälle. Soovime edu, sõbrad.
Head aega.
Translation to English from Russian
The blog author did not review the transcript or translations. Everything was generated automatically (using artificial intelligence) and added to the article without any further checks for accuracy or consistency with the original. If you intend to quote the blog author, please first verify the text against what was actually said in the original source (the video).
Duration 28 min
[00:00]
Good afternoon, we are glad to welcome everyone. With us in the studio is Mihhail Stalnuhhin.
Good day, friends.
Kaja Kallas.
We can’t do without her.
First, of course, she comments on the elections that have taken place.
Just give us more of that, as long as it’s a beautiful woman. That’s Zhvanetsky, by the way.
Yes, a quote. But today there really is no getting around her, because the news simply poured in, as if a dam had burst.
For a while Kaja Kallas, understandably, for personal reasons, sad family ones, had a lull. Then, apparently, she was preparing this congress of Kaja Kallas’s supporters in Brussels, which Italy, Germany and France vetoed. It didn’t work out for her. Well, so she decided to go in all directions at once.
Well, let’s start with the fact that Kaja Kallas commented on the results of the elections to the State Duma of the Russian Federation.
And?
New sanctions.
New sanctions. Naturally, new sanctions.
Of course, it’s our everything, we simply can’t live without it any more. Well, frankly, it no longer arouses any interest. What would arouse interest is serious analytical work. I keep wondering when someone will finally get round to it. It seems to me one person simply can’t handle that; you need a big team, good at working with various databases. Because it really is interesting: these sanctions — whom have they harmed more, Russia or the European Union? Because I have a sort of feeling that it isn’t even parity. We, in my opinion, get far more of these slaps in the face from the sanctions, the ban on gas, oil and all the rest. Oh well, never mind.
[02:26]
Regarding the elections in Russia, she said that the Kremlin had suppressed dissent, had not allowed the only registered party that opposed its war in Ukraine to take part in the elections, and had not admitted international observers to the elections. And this «had not admitted international observers to the elections» is put on the same level as the ban on «Yabloko» taking part in these elections.
Would you like me to name a country where international observers are never admitted to any elections? Maybe we should impose sanctions on the United States? Even the slightest urge for someone to come over there… «Us? Are you out of your minds over there? Have you gone completely mad in your European madhouse?» Nobody even has the thought of monitoring how they cheat in the elections for the Senate, Congress, President. Have you lost your minds?
It seems to me that’s an old joke already, in the sense of blaming them for being undemocratic.
Well yes, that’s the tradition. Nobody is supposed to know how we amuse ourselves here. It’s our sport. That’s all.
[04:01]
So, 15 years ago, in 2011, I was at the elections to the State Duma — from the Riigikogu, from the Estonian parliament. And I was put into a group with representatives of the parliaments of about 15 countries. There was a Polish cosmonaut, an American senator, very different people. Germany was represented, Japan and all sorts. And we sat there… When they have elections, they used to show it especially often — we saw where the scoreboards hang, where the journalists walk around saying obvious things about different regions; behind them there’s a sort of small stand. And there we sat in several rows, like sparrows on a wire.
Where did they send you? To Moscow?
Moscow, yes.
That was the central election commission?
No, it was the Chamber of Commerce and Industry, which at that moment had been taken over for the elections, for all that business. And before that we spent a day going round various polling stations. I was in St Petersburg, from there they took us to Kronstadt. I got in there — a mass of simply fantastic impressions. First of all, it was the first time I saw communists accusing… I brought that bit of paper back with me, I still have it. Accusing a rival — this was in Kronstadt — of being a witch.
It seems to me that might have played a positive role.
She has the evil eye, so she casts spells. Just like that. And this rubbish hangs somewhere, and not in just one place. In short, a delight. And by evening, the «Sapsan» train, this, that and the other. And at night we are already sitting there. And the conversation turns to how and where elections are held. And since it was in Russia, the people who came, who were sent there — they mostly spoke Russian. All these Germans, Poles, Americans from Israel, naturally.
[06:42]
One comrade I travelled with, with whom I chatted on two train journeys, says: in Russia these were the first elections they called electronic. The thing is, you could come and go into the booth and then put the ballot into the box. Or, without going up to the observers by the box standing there, you could put the ballot into a machine that counted all the crosses you’d made by itself. And that’s how the result came out. And they called it electronic elections. That is, you take paper, put crosses on it, then carefully stuff the paper in there. And that’s that.
One comrade, when we were discussing this machine — in the States, by the way, there is a similar system: «But you also have electronic elections in Estonia, don’t you?» I told them what elections in Estonia look like. They looked at me as if I were ill. That is, the very fact that you can vote at any time of day or night, nobody sees whether you’re sober or drunk, whether you’re voting alone or someone is standing over you with a knuckle-duster, and whether it’s you voting at all or someone voting with your ID card. They looked at me as if I were crazy. I understood everything from their looks.
[08:16]
To be honest, I felt offended on behalf of my home country, and there in the lobby, journalists, anyone at all could sit down, the computer was already on, go ahead, use it if you need something. The internet is connected, everything is fine. I went over and opened our national electoral committee — back then it was also in Russian, by the way, not only in Estonian but in Russian too. I opened this description of electronic elections. I came in and said: right, follow me. We went up, walked over, sat down at the computers. I opened this site on about six of them, I suppose. Now, I say: look there, there and there. They began looking, reading. You should have seen their faces, Viktor.
One of them told me afterwards: it feels as if I’d ended up right in the middle, inside that Orwell film, «1984». Have you all gone nuts over there? No, for us it’s normal, you see? But here it has to be declared invalid, because… Oh, well done, Kaja, well done, of course, she’s fighting, she sees no limits.
[09:41]
Recently Kallas also spoke out when she was asked a question on one of the Estonian channels. «Vikerraadio» is also part of ERR, our public broadcasting channels. She said that behind the increasingly frequent hybrid attacks lies Russia’s desire to intimidate the people of Europe.
So, what is this about? Somewhere green activists tear nets, somewhere someone plays around with drones. In a very strange way — I’ve already commented on that Leipzig business, I don’t want to go into it, and so on.
But Kallas believes Russia is behind all this.
Well, I don’t know who is behind it. I believe that for me to believe something, at least some kind of investigation must be carried out. How else? I mean, accusing anyone of anything is easy and simple. As long as there is no punishment for some unjust accusation, then, Lord, anyone can be made guilty. As usually happens in life. But drawing any — drawing conclusions is only possible on the basis of ironclad, reinforced-concrete proven facts. After an investigation has been carried out.
[11:29]
I’ve talked about this before, I’ll repeat it once more. I’m a curious person. I would very much like to know who actually shot down the «Boeing».
That happened, yes?
Of course. Who shot down that «Boeing»? How can an investigation be conducted without the participation of one of the parties? Without an adversarial process? Here’s the evidence. Let’s examine it. And that’s even though, not so far above that «Boeing», there hung…
A satellite, yes.
A satellite that filmed the whole thing. Only for some reason these confirmations, which would immediately have shown everyone everything clearly, were for some reason classified. And I’m curious: what happened there? I’m curious what happened in Bucha in ’22. I would very much like to know what happened there. I listen to Shariy, I listen to other analysts, I have a picture of sorts, not yet settled. I would like the investigation to be carried through to the end someday, so that we learn what actually happened. And how? There, and there, and there. And in all these cases I don’t understand how people vested with power can allow themselves immediately… The events haven’t even played out yet, journalists are only on their way to the place, and you already know who did what and how.
[13:20]
That often happens. But, as they say, Russia wants to intimidate the inhabitants of European countries with hybrid attacks, with all the trimmings, with drones, to force them to abandon their support for Ukraine. But she admitted that in the European Parliament the share of MEPs who openly state that Ukraine should not be supported and that Russia poses no threat to Europe has grown.
Well, what can you say? Have they started getting smarter over there, or what? How is this explained?
By corrupting influence. Then there’s the State Duma and all that. She focuses not only on Russia — mostly on Russia. But here she also condemned the Houthi attacks on Saudi Arabia. That, of course, yes, is news that came in regarding — how to put it — the counter-attacks or whatever it was, when the Houthis seized, well, that’s it, came out onto the strait.
The Bab-el-Mandeb.
The Bab-el-Mandeb Strait, yes. They control it completely. That is, now it’s blocked on one side and on the other. Say goodbye to LNG and oil.
To fertilisers.
To fertilisers. What other goodies are there?
Oh, there’s a lot there.
[15:01]
There’s a lot there. Whatever comes from Asia. Well, the trade route is blocked. Remember when that cargo ship — some «Evergreen» or other — blocked the canal? Good grief, the whole world economy — it felt as if it shook and nearly collapsed. How long did they spend turning it round? A week or so?
A long time.
And here are the Houthis, and they have home-made rockets and rubber flip-flops. But with their home-made rockets they are already shooting down Saudi aircraft. News came that it was a home-made one. You take a pipe, stuff some explosive into it, a jet engine at the back. I made rockets like that as a schoolboy. Well, not that size. We usually took hunting cartridges, then black powder, and there was a special mallet. The powder has to be rammed into the cartridge case, well, so that it simply turns to stone, and a little fuse cord is stuck into it as well.
So you’ve given it away, have you?
This cartridge is tied to a stick, or inserted into a model rocket. That is, you make one out of paper, wood, anything. You make a model rocket and shove this cartridge into its backside. All that’s left — the launch pad was usually a milk bottle. A stick is put into it, and the rocket hangs on it. A cord hangs down from the rocket, accordingly. The cord is lit, the children scatter — and off it goes.
A club. An aviation club.
Everyone there started with building… They started straight away with jet engines, you might say.
[17:00]
They fire home-made rockets and shoot down aircraft. Maybe it’s already time to reconsider this attitude to the Houthis as strange guys in rubber flip-flops? But the easiest thing, of course, is to condemn them. What’s the essence of the problem there? As I understand it, that doesn’t interest me so much. Ships must pass through the strait unhindered and without any tolls, Kallas added. What’s going on? Try solving the problem. But there’s a sure-fire option here.
Viktor, which one?
Which one?
With the elections you guessed straight away. I think sanctions should be imposed.
On Yemen.
Can we do it on Russia?
Come on, Lord, why Yemen? What can you get from them?
Can we do it on Russia?
Meanwhile, Mihhail, this situation where the Arabian Peninsula has been blocked from two sides, so to speak, for the movement of goods, and now it’s round Africa. Not only is fuel so expensive now, and the haul is long, but there’s another option — I’m just trying it out geographically — through the Arctic as well. There’s less ice, after all.
[18:26]
Not only have Chinese and Korean ships already started going through the Arctic Ocean; it suddenly turned out they had been preparing for this. And preparing for a long time. And note, it’s not North Korea, it’s South Korea. And they have acquired ice-class container ships. That is, they prepared for this very far in advance. China doesn’t surprise me in this sense. But Korea very much does. That is, people understand perfectly well: the length is the same, no obstacles at all. Forward with a song.
[19:10]
But I have another wonderful piece of news for you. Here the song «Call Me, Call Me» should start playing. Remember? There was such a hit.
Of course.
So, Kaja Kallas was asked, and she, directly, honestly, as in Shvarts: «Always tell me straight and honestly, wise old man, everything you think of me.» So she said she would answer a call from Vladimir Putin or Russian Foreign Minister Sergei Lavrov if such a conversation took place.
Where did they suddenly get that idea?
So, to these pranksters Vovan and Lexus — here you go, rehearse, get ready. So, it turns out you can now call me as Putin or as Lavrov. Directly to this Kaja Kallas of ours, our dear one. Because she promised she would take the call. Can you imagine, she’s sitting in her office: «Mrs Kallas, there’s a call for you from Moscow.» Imagine her reaction.
So, on the one hand, she says… Let’s take the logic of what I’m reading, and somehow it doesn’t fit in my head. My head is round, and here everything is some kind of bricks, they don’t fit in there.
[20:47]
So, in this interview Kallas said she is sceptical about the efforts of President Trump’s special envoys — you know, Kushner, Witkoff, the way they shuttle back and forth to Kyiv. Why are they travelling? This is our business. It’s a European matter.
[21:13]
Kallas believes that this process — the negotiating process — should involve people who better understand how Russia operates.
Here we come to… She really thinks she understands better. Understands what? Where does this understanding come from? All these narratives that determine the policy of the European Commission, of all these current presidents, chancellors and prime ministers bound up with it. How do you know this?
But at the same time, with a measure of self-criticism, she says that the European Union cannot at present act as a full-fledged mediator between Ukraine and Russia.
Why?
Because it supports Kyiv.
Well yes, then somebody else is automatically excluded straight away. And doesn’t the United States support Kyiv? So we cross out the United States too. China supports Moscow; actually, it supports both sides. Whoever it needs to, whoever it’s profitable to sell to, it sells to. It supports, that is, it’s excluded. And if you start listing who supports whom, it’ll turn out we can’t stop until we reach, for example, Papua New Guinea. I somehow doubt they support anyone. Or find some tribe.
The Aboriginal Australians, for example.
They do have weapons, of course. It’s unlikely anyone will buy boomerangs on an industrial scale. Though imagine what a beautiful picture: some drone flying along, and people with boomerangs around the perimeter. Off it goes.
[23:32]
At the same time, Kallas recalled that the negotiations will inevitably have to discuss issues whose resolution depends on Europe. For example, the fate of the frozen Russian assets.
What is there to discuss? It’s other people’s money. Do you want to steal it? Well, if you win, you’ll steal it anyway, all 350 billion. And if you lose? You’ll pay extra. They’ll get it out of you together with your stomach. And not through the throat, but through another place. And you know that perfectly well. And talking about it at all… I can’t imagine a Russian politician who would even talk on this subject, like buying one’s way out of something with these assets.
Russia’s demands are maximal. Note that she has just said it can’t act as a mediator between Ukraine and Russia because it supports Kyiv. And immediately she says that in response to Russia’s maximal demands we too must talk about our own maximal demands, so that the negotiating positions are balanced.
Let’s get carried away. Come on, how much shall I pour? Can’t you see the brim? Come on, come on, come on.
So that’s diplomacy?
[25:01]
Well, there were all sorts of people in diplomacy. Bismarck, Gorchakov, Talleyrand. Lord, who wasn’t there. And they left us all kinds of examples — nobility and baseness, and whatever else went on. But one thing was certain: they were clever people. They were clever. They stood up for the interests of their countries. There were also those who sold out. They usually came to a bad end. They defended the interests of their country. A diplomat is a man who lies abroad in the interests of his homeland.
And what do we have here? What is Estonia’s interest? In continuing this war, in continuing to refuse some economic relations? Not to mention everything else. But the economy! Well, look at China, indeed, since it’s been mentioned, right? It supplies something to Russia, something to Ukraine, which cheated China over the purchase of some plant.
The Zaporizhzhia one, yes. There was such a thing.
It’s slipped my mind what it’s called.
«Sich», yes, something like that. I think it was about three billion.
Yes, yes. And nothing. So we’ll discuss that some other time. But for now, some… This is not the kind of situation in which you can strike a proud pose and refuse everything. These refusals — we discussed this yesterday. What they lead to in the economy.
What a low level.
Very.
[26:57]
But I’m afraid of sounding like a prophet. But if Kaja Kallas’s agreement to talk to Putin or Lavrov reaches these Vovan and Lexus, it will be quite a show, won’t it? Listen, do you know how they handle this? Is it computer voice processing?
Yes, they can call. Then again, someone with whom Kaja Kallas might find common ground more easily could call, so to speak.
Of course. Maria Zakharova, for example.
That would be absolutely wonderful.
In short, Kaja Kallas doesn’t leave us without her efforts. She works tirelessly.
And when will this end? «How long must we suffer?» asked the wife of the elder Avvakum. «Until death itself, mother, until death itself,» answered Avvakum.
Thank you for listening. If you’re still with us, give us a like and come back again tomorrow. Good luck, friends.
Goodbye.
Ваш комментарий будет первым